Laulupidu "Ilmapuu lävel", Lauluväljak, 1.juuli

100 000 inimest, kaunimad laulud ja kõik minu inimesed Ilmapuu lävel -
selles väikeses riigis ON uhke elada. Jalgades on tantsutahe ja laulud
on sündides juba peas!

Puu on puude kõrgune
Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.


Mõned seebikarbivideod:
1) Ilmapuu lävel NB: 300 mega
2) Minu inimesed 20 mega
3) Aplaus Maarjamaale 14 mega
4) Pane tähele! 14 mega


Welcome to Estonia


“Mõned inimesed on viimasel ajal väitnud, et laulupidu pole enam moes.
See on rumal jutt. Laulupidu ei ole moeasi, Laulupidu on südameasi”


Lennart Meri
Roheline laev võib lahkuda
Ilmapuu isiklikult
Puhkpillimängija puhkehetkel...
...sai pasunasse:)
Õppind meeste riistad on suuremad
Sarjast "ääremärkusi korraldajatele" vol.1:
MIKS peab olema Laulupeol mingid batuudid, hüppamised, ponisõidud ja
jumalteabmis õllesummerid veel? Laulma tuldi!
Vot selliseid asju oleks pidanud rohkem olema -
laulvate meeste telklaager!
Mudilaskoorid valmisolekus
Moosekante oli arvuliselt kõige vähem
Väga kirev, very nice
Selles masinas ongi Eesti Raadio
Õllesummeri putka, milleks?
Väga ajutised pilved
Peadirigent ja akadeemiline naiskoor
Sarjast "ääremärkusi korraldajatele" vol.2:
100 000 inimesele ei piisa posti otsas rippuvatest prügikastidest!
Ühendkooride kogunemine vol.1
Ühendkooride kogunemine vol.2
Ühendkooride kogunemine vol.3
Ühendkooride kogunemine vol.4

Terve vald oli kokku aetud...
Minu inimesed
Sarjast "ääremärkusi korraldajatele" vol.3:
kui inimese lähevad kohale rongkäigus, siis võiks planeerida,
et ka tagasiminekul on (iseorganiseeruv) rongkäik või vähemalt
liiklus kinni...

Märkused on ääremärkused,
LAULUPIDU OLI, ON JA JÄÄB!

2-4 salm...

Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.

Keset ilma Ilmapuu - ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.

Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.


Tagasi